KIIRGAJA 

Pinnapealsed lugejad on sageli arvanud, et Bô Yin Râ on teosoof või vabamüürlane tänapäevases tähistuses. Niisugust eksiarvamust on asjaosaline ise kummutanud korduvalt. Tema enda sõnul on ta sisimas ühinenud Ürgvalguse kiirgajaga. Ta on vaimse vennaskonna liige, vaimne meister. Kord olid nendeks suurim vaimne armastaja, inimkonna päästja pimedusevürsti ahelatest Jeesus ja Hiina tark Lao-Zi. Vennaskonna tegutsemiskeskus asub Himaalaja vaimses piirkonnas. Bô Yin Râ ülesandeks oli edastada vennaskonna õpetus tänapäeva Lääne maailmale umbes tuhande-aastase kehtivusajaga.

TUTVUSTAMINE MAAILMAS JA EESTIS 

Bô Yin Râ keskus, mille presidendiks on dr. Otto Lienert, asub Baselis ja tema elu ja loomingut tutvustaks ehk kõige autentsemalt tema tütar Devadatti Schneiderfranken, kes elab Massagno-Luganos isakodus Villa Gladiolas. 

Kiirgaja teoste kirjastamisõigust evib Šveitsis KOBER VERLAG AG (www.kober-verlag.ch), mille presidendiks on Ludwig Vollenweider. Kiirgaja esimesed, enda jaoks eestindajad olid Ernst Enno ja baltisakslased, 60. aastatel Martha Rebane ja Anna Saava. Esimene eestikeelne Bô Yin Râ raamat "Elusõnad" ilmus Saaremaal 1991 aastal. 

Järgneb kiirgaja sisenägemus inimesest, tema saatusest, eesmärgist ja selle saavutamise vahenditest ning võtetest. Tema sisenägemus aga põhineb ta ainulaadsel enese-läbielamisel puhtas vaimses valguses, mis on kõigi inimvaimude tõeline kodumaa.

ALGUS 

Kõige Algallikaks on vormimatu, endas kogu maailmakülmust kätkev, sügavaimas pimeduses lasuv Ürgolemine. 

Ürgolemise jõust — ta kesköisest läbitungimatust pimedusest purskub pidevalt keskpäevaste päikeste müriaadide sarnaselt — vaikiv, talle endalegi tunnetamatu Ürgvalgus. 

Et Ürgvalgus saaks tajuda ennast, selleks heliseb ta vaikusest ainult iseennast rääkiv Ürgsõna. 

Ürgsõna aga räägib endast igavesti välja Igavest Inimest — meest ja naist. Ta räägib endast välja loendamatud vaimuhierarhiad.  

MAAILMAD 

Kosmoses saab eristada kolme riiki: 

"Esiteks füüsiliselt-meelelise tunnetusviisi riiki ehk füüsilist maailma," millest valdav osa on maise inimeste enamusele tajumatu. Väga vähesed selle nähtamatuse tõesed tunnetajad võivad leida sealgi heasoovlikke abistajaid. "Okultsete" nähete uurijad, hüpnotisöörid ja "meediumid" aga lasevad end ja teisi petta ja kahjustada seal elunevatel parasiitolenditel (kuraditel) ja nendega koostöötavatel, end hukkumisele määranud langenud meistritel (deemonitel). 

"Teiseks vaimselt-meelelise tunnetuse riiki ehk Vaimumaailma. Alates "rannariikidest" (vaimsetest pettekujutlusmaailmadest) kuni Jumalat-sünnitava Vaimu kõrgeima ja puhtaima maailmani on erinevaid vaimseid maailmu loendamatu hulk. Vaimsete maailmade teadlik läbielamine ja ühest teise üleminek sõltub tajumisviisi-vahetamisest, mis muudab vaimse teadvuse üht laadi nähete suhtes "pimedaks", teiste suhtes aga "nägijaks"." 

"Kolmandaks Ürgolemise varjatud jõudude riiki. Nende jõudude toimel põhinevad nii kosmose vaimsel kui ka füüsilisel poolel kõik tunnetusviisid ja nende nähtumustemaailmad. Need Olemise varjatud, algpõhjust loovad jõud tegutsevad maises inimeses tema hingejõududena."  

INIMVAIM, INIMHING JA JUMAL 

Inimvaim on Vaimu hiigelsuurest Ürgpäikesest sündinud väike sädepäike. Ta on ainulaadne valgusetahe, kes on valinud oma tegutsemisalaks hinge riigi. "Su hing on otsekui varjatud võimuga täidetud veepiiskadest meri või elav pilv, mille moodustavad jõusttäidetud olendite müriaadid, ja sinul tuleb saada kõikide nende olendite valitsejaks." Mitte Jumal, vaid inimene vaimses nähtumuses on loonud välised maailmad, selleks et peale puhta Vaimu riigi end nendeski läbi elada. Jumal aga on Vaimu puhtaim, kõrgeim vorm, ei ole mitte olend, vaid kõige sisim olemus, enda looja kõiges, iseenda ja kõige muu olemasolu tingija. 

INIMVAIMU SAATUS 

Oma lõputus hingeriigis enda algallikast Jumalast üha enam eemaldudes oma üha tihedamasse loomingusse, valdab osa inimvaimudest suurelisus ja soov saada iseenda Jumalaks. Jumalast nõnda vabatahtlikult eemaldunud inimvaimudele hakkavad nüüd nende endi loodud kosmilised võimud, keda nad varem valitsesid, tunduma liiga võimsad ja kohutavad. Hirmust nende ees ja välisilmade ahvatlusel langeb esmalt vaimuinimese naiselik, aktiviseerunud pool mateeriasse, tema vaimsele kehale kohandatud inimloomakehasse. Paratamatult peab talle järgnema ka ta passiivseks muutunud mehelik pool, kes oleks pidanud oma aktiivsusega teda tagasi hoidma. Inimvaim langeb mateeriasse. Tervikliku vaimolendi teineteises elavad pooled mees ja naine peavad välisilma struktuuri tõttu eemalduma teineteisest. Olles ühtlasi langenud hingemere pimedasse sügavusse, saab sündida neis uus teadvus ja tärgata igatsus hüljatud kodumaa järele. Nende ainsaks sisemiseks juhiks ja kahvatunud teadvuseks Jumalast jääb südametunnistus.  

ENESEMÄÄRANG 

Oma kehastumisaja ja -koha, vanemad ja oma maise elu teisedki üksikasjad oleme määranud endale ise. Kui oma kitsikuses süüdistaksime teisi, oleksime ebaõiglased. 

Kehastumisvõimalus maisesse ei ole sugugi karistus, vaid hoopis vaimse elukorralduse halastus temast äralangenute vastu. Taaskehastumisvõimalusteski avaldub puhta Vaimuilma olemus ja eluhingus — vaimne omakasupüüdmatu abivalmis armastus. Eelneva maise elu ebaõnnestumise puhul avaneb üksikutel erijuhtudel võimalus taaskehastumiseks. Niisugust võimalust pakub vaimne seadus mõnikord neile, kes surid varases lapseeas, neile, kes sooritasid enesetapu, ja neilegi, kes olid materiaalses nii tugevasti kinni, et ei suutnud maises elus kinkida kellelegi siirast armastust.  

VAIMUILM 

Välisilm heiastab küll vaimuilma, aga selle struktuur ja tajumine erinevad viimase omadest oluliselt. Välisilmas saavad ühed elunähted püsida vaid teiste nähete väljatõrjumise teel endale eluruumi luues ja seda säilitades. Vaimumaailmade homogeenses ruumis pole aga elunähted üksteisest eraldatud, vaid avavad end vastastikku ja hoovavad küll üksteisest läbi, aga üksteisest teadlikuks saavad vaid mõlemapoolse ühinemistahte — vastastikuse armastuse puhul. Välisimas tajume ühestainsast vaatepunktist, seestpoolt väljapoole vaadates, vaimuilmas aga tajume nii, nagu oleksime ise hiigelsilm, lõputu sfäär, mille sisepinna moodustavad silmade müriaadid, millega saab sfääris paiknevat kõiksust, kõiki objekte seal, tajuda ühtaegu igast küljest ja väga erineval viisil. Nagu füüsiline maailm, nii on vaimuilmgi üles ehitatud hierarhiliselt. Ehkki kõik vormid siin on vajalikud ja omal kohal, pole need sugugi Jumala ees võrdsed. Mida enam on ühele vormile "antud", seda enamaks on ta kohustatud. 

Olgugi et sealpoolsus asub ruumiliselt siinsamas, on ta meile tajutav vaid vaimsete meeltega, mis enamasti ärkavad meis alles füüsilise keha funktsioonide lakates. Sealpoolsus on meile senitundmatu tajumisviis. Nagu siin loome endale oma maailma objektiivset tegelikkust füüsiliste meelte varal tajudes, nii loome olemasolu teisel kaldal endale oma maailma sedasama tegelikku vaimsete meelte kaudu tunnetades.  

IGAVIKU LÄBIELAMINE 

Igaviku läbielamine on pidev hetke, igavese nüüd’i täisteadlik läbielamine. "Kõrgeim Tegelikkus ei otsi möödunut ega häiri tuleviku etteteadmistungiga Kõikehõlmamise absoluutset harmooniat, mida pakub talle hetk." "Seal on aeg valatud ruumi ja ruum kätkeb aegagi." "Valguses on tunnetus ja tunnetatu tunnetajaga ühinenud, ja seda, mis maises näib lahutatud, ei saa teineteisest enam eemaldada ajas ja ruumis, sest seal on ja toimub kõik samal ajal ja samas paigas, Igavikus." Siin kogeme olemasolu pikilõiget tema üheainsa kiu ulatuses, — Vaimuilma valguseküllastes piirkondades tema läbilõiget tema kõikide kiudude ulatuses.  

KONKURENTS JA RAHA 

Mõistlik konkurents on välisilmas omal kohal — ostja võib turul minna minu kaubast mööda, kui leiab parema. Ometi ei pea oma toodete pakkujad taotlema üksteise väljasuretamist, vaid oma teoste/toodete täiustamist. Mida enam vaimse täiustumise nimel tugevneb siin koostöötahe, seda enam ülendub ühiskond ühtsuseks. "Raha juureski on midagi püha, sest temagi väljendab, toob mateeria maailma ja paneb siin liikuma vaimseid väärtusi." Kogu mateeriagi on vaid Vaimu väljendus. 

MATERIAALSUS JA TAKISTUSED 

Maises ilmas endaarendamise ja siit oma tõelisele kodumaale naasmise nimel tuleb kõik siin käsutatav materiaalne sundida oma vaimse eesmärgi teenistusse. Oma sisemisi vaenlasi ja takistusi enda teelt ei tohi hävitada, vaid need tuleb sundida nagu kannatusedki tarkuse ja headusega, ent resoluutselt enda teenistusse. Vaimu naasmisel takistab meid kõige rohkem see, et kardame meid takistavat süüd. Süükartus, eksimiskartus halvab tegutsemise kui meie põhilise enesekujundamise.  

ENESEKUJUNDAMISVAHENDID MAISE ELU AJAL 

Elades maises loomakehas, on me enesekujundamisvahenditeks vaid tunded, mõtted ning nendest johtuvad teod. Vaimsele kehale kohandatud loomalik keha võimendab resonantsi väel meie tundeid ja mõtteid ning vaimset läbielamist nii, et need jõuavad meie inimteadvusse võimalikult selgelt. Maine ilm, kus kohtuvad väga erinevate suunitlustega inimesed ja põhjustele järgnevad kiirelt nende tagajärjed, on kiire arengu maailm. Meie füüsiline keha on meile suureks abiks naasmisel Vaimu. Meie inimlooma hinges siin läbielatu aga rikastab maise surma järel vaimses läbielatavat maiste kogemuste ja mälestustega. Kui meil ei ole siit midagi mälestamisväärset, ühtki väärtuslikku kogemust kaasa võtta, pole me kehastumine ja maine elu täitnud oma eesmärki. Oma hinge ja keha saame Vaimse vastuvõtuks ette valmistada, elades võimalikult puhast elu. Kuna sõna on kõrgeim maagiline jõud, oleks mõistlik lugeda hääletult enda sisse mantraid, milleks on kiirgaja õppeteoski tänu oma kõlamaagilisele mõjule. 

Ühtki jõudu endas pole mõistlik suretada. Kõik jõud on omal kohal vajalikud ja head. Erinevatest jõududest koosnevatele soovitavatele tunnetele ja mõtetele suudame anduda nii intensiivselt, et ebasoovitavad eemalduvad me tähelepanukeskmest. Ülitähtis inimese jaoks on see, milles ja kuidas püüab ta leida endale rõõmu.  

TASAKAAL 

Ehkki maises valitseb nii nagu vaimseski andmise ja saamise tasakaalu seadus ja midagi ei saa pikemaks ajaks omandada selle eest omalt poolt ekvivalente vastu andmata, halvaks võrdsuse kehtestamine välisilmas kogu elu ja teda liikumapaneva jõu. Puhas Vaimuilmgi püsib tänu pingele temas toimivate vastandlike printsiipide vahel. Vaid selle vahega, et vastandid seal ei vaenutse, vaid teevad koostööd.  

PARATAMATUS 

Vaimuilmades reguleerib kõike ja valitseb kõige üle paratamatus — kõiges sisalduv kord ehk korrapära. Paratamatusele saab küll teatud aja jooksul ja teatud ulatuses vastu töötada, teda ignoreerida, kuid tuleb selle tagajärjed ise viimseni ära kanda neid heastades. 

Meie hingeline tunde- ja saavutamisvõime ei saa seega kasvada, ilma et oleksime oma elus, tunnetes, mõtetes, tegudes, oma suhetes kaasolendite ja keskkonnaga kehtestanud igas osas laitmatu korra. Kord on aga harmoonia ja selle loomine kujutab kooskõlastumist elukorraldusega puhtas Vaimuilmas ning eeldab kannatlikkust ja tohutut eneseohjeldamist. Jõud korra tajumiseks ja loomiseks kasvab nii nagu iga teinegi jõud vaid tema rakendamise käigus.

VAIMNE ABI

Vaimsele abile on meil õigus alles siis, kui oleme omalt poolt teinud kõik, et kohandada oma elu Vaimu nõuetele. Ometi ei piisa selleks vaid omapoolsetest ponnistustest, vaid tuleb sageli paluda selleks ka abi; parim palumisviis on aga tegev palvetamine — palve täitumiseks füüsiliste ja hingeliste eeltingimuste loomine. 

Eneseohjeldamise teel loodud kord hinges võimaldab igavese mina tajumist ja hingejõudude ühinemist selginenud tahte ümber. Niisugune hingejõudude ühinemine on vajalik Jumala taastunnetamiseks. Jumal on meile oma olemuse poolest küll üdiomaseim, aga meie teadvust eraldavad Temast mõõtmatud vahemaad.  

VAIMUJÕU ALALDAJAD 

Et me Jumalast siiski teadlikuks saaksime, selleks on vaimuhierarhia rajanud meieni silla. Sildadeks on aga vaimuinimesed, kes meie sarnaselt valgusest langesid, kuid oma eksituse kohe ära tundsid ja lasid end igastute jooksul ette valmistada mateeriasse langenud inimvendade ja nende õdede vaimseteks abistajateks. Alaldades muundavad nad maisele inimesele talutavaks ja kasutatavaks vaimujõu. Muidu põletaks see tema teadvuse läbi nagu kõrgepingevool vaid 220 V kohandatud elektrilambi hõõgniidi. Nemad ongi vaimsed meistrid, "ülempreestrid Melkisedeki korra järgi" ja nende kaudu tegutsevad langemata inimvaimud. Maisele inimkonnale kohustunud vaimse abistajateringi peavanemaks on langemata inimvaim, keda Jeesus nimetas Isaks, kuid kes valgusolendina ei samastu siiski Jumalaga. Kosmilises ruumis on aga loendamatu hulk "maakerasid" asustatud oma algolekust langenud inimvaimudega ja nendelgi tegutsevad abistajad vaimsel ja füüsilisel kujul.  

HINGEJÕUDUDE ÜHENDAMINE 

Jumala võitleb endale kätte ainult see maine inimene, kes kõigi oma hingejõududega igatseb Tema järele. Ühelt poolt peab inimene kõik oma taotlused ja eesmärgid rakendama selle ainsa eesmärgi teenistusse ja selle eesmärgi nõuetest lähtuma oma kõige tühisemategi otsuste tegemisel elus: kõik vajalikud elutoimingud tuleb tal sooritada seda kõrget eesmärki vääriva hoiakuga ja pühendada sellele ülikitsale, ent kõike hõlmavale eesmärgile. Teiselt poolt aga ühendab niisugune praktiline sihikindlus aastakümnete möödudes kõik hingejõud ühesainsas, iseendas Jumala taassaavutamiseks vältimatult vajalikus suunas.  

ABIELU 

Samasoolised isendid vaid võimendavad üksteist, vastassugupooled aga täiendavad üksteist selle osas, mis teisel puudub. Seetõttu on mehel ja naisel vaimsel arenguteel ülitähtis lihvida end abielus. Harmooniat taotlev abielu, kus mees ja naine ei säästa vaeva enda kohandamisel teineteisele, kujutab saladusrikast ettevalmistust inimvaimude tagasipöördumisel puhta Vaimu riiki. Kahepolaarse inimvaimu põhieesmärgiks on ühtesulamine nii, et tema pooled säilitaksid oma vaimse eripära igavesti. Nii teineteisega ühtesulamisel kui ka naasmisel on mehel tähtis taas kätte võita talle algselt määratud aktiivne eluhoiak, naisel aga passiivne. Armastus on kõike elustav ja kogu vastandlikku ühendav tõmbejõud, mis hoiab koos iga aatomit ja mõõtmatut vaimset ning füüsilist universumit. 

HIRM, KAHETSUS JA ÕNN 

Mitte hirmu, vaid armastuse ajel saavutatakse kõik kestev, tõeline. Kõrgesti ülistatud kahetsus ei muuda tehtut olematuks, vaid õgib nii nagu kannatuski hinge eluüdi. Jõuküllase tõusu nimel tuleks seega kahetsusest täielikult keelduda. Kestev õnn on igati taotlemist väärt ja sellele loovad aluse kuitahes lühikesed õnnehetked. Kestev õnn pole mitte kõikide vajaduste rahuldatuse seisund, vaid sisemine jõud, mis varustab meid kõigega, mida vajame tõeliselt.  

VAIMNE JUHTIMINE 

Kuidas jõuda vaimsesse atmosfääri, kus valitseb valguse meistrite, s.o kiirgajate tahe? "See, kes tahab tulla meie juurde, olgu kaine, hea, tasane, aga maist värvi inimene!" Valguseotsijatele, kes ei ole igastute eest määratud saama kiirgajaks, "ei saada me mitte mingit nähtavat märki, vaid juhime neid vaimsete voolude kaudu niivõrd, kuivõrd nad selliseks end ise ette valmistavad". 

"Sellele, kes otsib "imet", demonstreerib oma kunste vaid "põrgu", ja igaüks, kes läheb otsima maagi, võib olla kindel, et teda lollitab šarlatan." Vaimselt õpetades ei anta õpilasele soovitusi, veel vähem käske selle suhtes, mida peaks ta välises elus tegema. Vaimselt õpetades ei toideta õpilases uudishimu ega auahnust: ei ennustata talle ette tema enda ega riikide väliseid saatusi. Vaimsele õpilasele ei näidata tema "varasemaid elusid" ega omistata talle "aukraade" ja kõrgeid tiileid. Vaimselt juhendades valgustatakse talle tema hingeliseks edendamiseks ainult vaimseid asju tema enese seesmuses ja sellega kaasneb kirjeldamatu kindlustunne.  

"JUHUSTE" TÄHTSUS 

Iga juhus on vaid — meile varjatud seadus. Seetõttu oleks meilgi mõistlik tähele panna neid saladusrikkaid märguandeid, mida antakse meile me elusündmustega. "Juhuste" jälgimine aitab häälestuda Vaimsele ja luua vaimuilma tajumiseks vajalikke eeltingimusi. Järgides neid märguandeid endas, kogeme viimaks, et nii Jumal kui ka meie ise oleme vaid valgus ja armastus.  

ÕPETAMISVIIS 

Kiirgajate nägemisviisi ei või nende vaimne õpilane teistele peale suruda, vaid tohib tutvustada neile omakogemuslikku, kui nad seda paluvad. Kõige tõhusamalt õpetab elav eeskuju ja parim kasvatus viib enesekasvatamisele. 

"Tuleks vältida mu õpetuse ümber "koguduste" moodustamist. Seda, mis osutub alles südame kogemusena õigeks ja tõeseks, ei tohi esmalt vastu võtta dogmana. —"  

MAAILMA PARANEMINE 

Ühiskond ei muutu paremaks mitte riiklike reformide, väliste liikumiste ega muudatuste teel, vaid iga üksiku inimese vabatahtliku vaevarikka eneseparandamise ja enesemuutmise teel niisuguseks inimeseks, nagu ta kõrghetkedel olla tahab. "  

TÖÖVÕIMALUSED JA TÖÖ ÕNNISTUS

Kas käitub väärikalt see, kes püüab oma ametikohta kinni pidada ainult teenistuse tõttu, ehkki näeb, et ta pole vajalik ja majandusüksus teda toites kahjustub? Kui ta on nõus vahetama tegevusala, siis tegeliku töötahte puhul avaneb talle peagi võimalus uue, väärika teenistuse leidmiseks. Ka loob tegelik töötahe kõikjal uusi töövõimalusi. 

Kui tööd "tasustatakse halvasti", siis on see selle märgiks, et just sellele tööle pakuvad end liiga paljud töötahtelised. Inimene, kes edaspidigi taotleb jonnakalt ainult seda tööd, kahjustab neid, kes sel alal juba töötavad, ega võida ka ise midagi. Tööd tuleb otsida sealt, kus seda on! Üks Bô Yin Râ kasutütardest meenutab: "Esimese maailmasõja järgsest raskest ajast on mul ikka veel meeles üks kasuisa ütlus: "Kui on vaja, hakkan päevapealt värvima raudteevaguneid, selleks et toita oma perekonda!" Maises ilmas ei ole kunagi puudu mitte töövõimalustest, vaid inimestest, kes lepiksid mistahes töövõimalusega. 

Seal, kus kuulutatakse "õigust tööle", tuleks küsida, kas sellega peetakse silmas tegelikult sooritatavat tööd või ainult oletatavat õigust — saada teeseldud töövalmiduse eest ülalpidamist teiste tööviljast. Kuna iga maine inimene on nagunii kohustatud tegema tööd, on nõme nõuda "õigust tööle". 

Füüsiliselt raskeimgi töö on tõhusaim eneseteostamisviis, parim hinge-kujundamisvahend. Et saavutada töö kaudu maises võimalikku hingekasvu, ei tule mitte tööliigutusi teha mehhaaniliselt, vaid teadvustatult ja sellise hoiakuga, nagu sõltuks isiklik ja kogu inimkonna hüvang töötulemuste headusest. 

Nii riigi- kui ka eramajandus muutuvad väärmajanduseks, kui sissetulek ei tasakaalusta väljaminekut. Paraneda saab majanduselu ainult siis, kui näiline ja tarbetu töö muutuvad võimatuks. Väärmajandus kaob alles siis, kui igaüks mõistab, et omakasu nimel teistele kahju tuues kahjustab ta iseennast. 

MAAILMAORGANISATSIOONID JA SÕJAD 

Millal õigustavad suured maailmaorganisatsioonid oma olemasolu? Rahvaste Liidu ideekavandiga seoses kirjutas kiirgaja: "Liit, mille kujul püüavad maailma rahvad ühineda, muutub hoopis neid lahutavaks faktoriks, kui selle ühinemissidemeid ei koo andumusvalmis headus ja armastamistahe!" 

Kuidas vältida sõdu? "Kuna inimvaimu tahe suudab tunda end teisteski tahetes, võib inimene taotleda teadlikult kokkulepet, mis säilitab rahu." Püüdes muuta endas vihkamist armastuseks, peetakse "ainsat "õiglast" sõda, mis muudab kord kõik mõrvasõjad võimatuiks. Kuni seda pole teinud igaüks, "möllavad maakeral ikka ja jälle sõjad...". 

LOOVUTATUD VÕIM 

Füüsilises maailmas on Jumala kõikvõimsus loovutanud oma võimu inimese vabale tahtele, too aga selle omakorda suurel määral kosmilistele pimedusvõimudele. Sõdades ja revolutsioonides ei tegutse mitte jumalik Isa, vaid loomakütkeis, lemuurolendite poolt piitsutatud maine inimene. Ometi "saab Jumalik-Vaimne mõjutada meie maise elu asju", kui vaimsetele seadustele vastava käitumisega kutsume ise esile igaveste võimude toime. Vaimu tahet tunnetades ja teostades "saab kogu meie elu ülenduda puhtaimaks kultusmaagiaks". 

TÄNU JA HINGERAHU 

"Ei tohi sundida end tundma tänutunnet, millele hakkab kõik seesmuses vastu ja mis jääb vaid teeskluseks, ka pole mõistlik tänust ning tänutundest palju rääkida, sest tähtis on vaid tänumeeles tehtud tegu. Tänamisvõime peab pikkamisi arenema nii, et reageerib tühisemagi ajendi peale. Kui iga rohuliblet, iga õiekest, iga päikesekiirt ja lahket sõna mõne võõra suust, nii head enesetunnet kui ka tühiseimat kergendust keha võideldes valude ja haigustega tervitatakse teadvuses väga tänulikult, jõutakse pidevasse tänuvalmidusse. Niisugune ettetänamine on tõhusaim abi igale hingele ja siit on vaid üks samm hingerahuni."  

MAINE ÕNN 

Kas Vaimuilma nõnda rangete nõuete puhul saab saab maisele õnnele üldse mõeldagi? "Ka siin ja käesoleval hetkel oled keset Igavikku, ja mida sa ei suuda luua endale praegu, seda ei suuda sulle ükski jumal luua iial! Et kohtumine suure õnnega saaks sulle endastmõistetavaks, peab iga pilk su silmist, kõik, mida sa kuuled, jätma sulle kuitahes väikese õnneandami, ja sa pead sellega harjuma nii, nagu õnn järgneb sulle tegelikult kõigil sinu teedel!"  

JUURED 

Kui midagi tõeliselt leida tahame, peame minema selle juurteni — peame selle kõigepealt leidma iseendas, kus on vastavused kõigele välisele olemas. Vaimuilma ähmaselt peegeldavas välisilmas kõigele sisemisele täielikke vastavusi siiski ei ole. Maises saavutatakse kogu sisemine välise abil ja võib ka räpast sisu petmise eesmärgil paigutada ülevasse vormi. Puhtas vaimuilmas aga on sisu ja vorm teineteisest lahutamatud ja vastavad alati teineteisele. 

Postmodernism huvitub kujunevast, väärtustab taas inimese individuaalset omapära, vanu häid traditsioone ja tiivustab inimest otsima oma juuri näiteks sugupuu uurimise teel. Kiirgaja eluõpetus on mõeldud eelkõige alles kujunevale uuele inimkonnale, juhatab eneseotsijat tema enda elava Jumala juurde ta ainulaadses vormis, tugineb ürgse kogemusteadmuse traditsioonile ning võimaldab lihtsal maisel inimesel õppida tundma oma vaimset päritolu.